Paadismatused olid Eestis väga haruldased. Neid on leitud kolm-neli Põhja-Eestist ja üks Saaremaalt, enamik neist on pärit seitsmendast-kaheksandast sajandist. Peale paadi metallosade leitakse relvi, mängunuppe, ehete fragmente, luid jne. Meile jõudsid paadismatused ilmselt Rootsist, kus need olid levinud. Lennart Meri kirjeldab paadismatusi väga ilmekalt oma raamatus „Hõbevalge“.