Vastseliina piiskopilinnus on üks 30st avastamist väärivast paigast Lõuna- Eestis, mis on tähistatud National Geographic'u kollase aknaga. Teadaolevatel andmetel alustati Vastseliina linnuse ehitamist piirikindlustusena Maarja kuulutamise päeval 25. märtsil 1342. Siis pühitseti linnus neitsi Maarjale ja linnust hakati kutsuma tema auks Frouwenborchiks või Frauenburgiks. Hiljem hakkas linnuse nimena esinema Novum castrum ehk Neuhausen (uus linnus), siit ka maakeelne Vastseliina (uus linnus). Võimas piirilinnus oli oma arhitektuuri poolest ainulaadne ehitis kogu Eesti ja Läti alal. Keskajal oli Vastseliina linnus katolikus maailmas tuntud palverännakute sihtkohana. Linnuse all asus võlvkelder ja selle peal oli linnuse kabel, kus peeti kiriklikke kombetalitusi. Linnuse kabelis asus püha rist, mida käidi kummardamas. Püha risti kabeli külastus andis 40-päevase patukustutuse, mille esmakordselt kinnitas paavst Innocentius VI 30. jaanuaril 1354. Linnus purustati Põhjasõjas Peeter I vägede poolt.