[ pilt: 142X IMG_2646.JPG ]
Seoses talurahvareformiga 1861. aastal vabastati ka setod pärisorjusest, kuid nende majanduslik areng oli siiski aeglane. Õigeusu kiriku suure mõju tõttu oli hariduse andmine suunatud vaid venelastele, mistõttu rõhuv enamus setudest olid kirjaoskamatud. Tartu rahu lepingu järgi sai Eesti Vabariigi osaks Setomaa, viimasega piirnevad Pihkva kubermangu alad, Petseri ning sealhulgas Irboska ja Laura ning liidetud alast moodustati Petseri maakond. Praegu nõuavad setod oma Venemaale jäänud kapsamaid/kodusid Eestile tagasi, aga sellega nõustuda ei saa. Pihkva oblast on russia äärmiselt kriminaalne, vaene ja eestivaenulik ääremaa, kuhu aegade jooksul on Venemaa linnadest kurjategijaid asumisele saadetud. Kuna meie riik ei suuda isegi siinsete asunikega hakkama saada, siis ei ole raske ette kujutada, mis hakkab juhtuma kui Pihkva oblasti vene kombeid siin eesti kodanikena kehtestama hakatakse. Enamik Venemaa aladele jäänud seto külasid on praeguseks juba hääbunud, elujõus seto perekondi on sinna jäänud väga vähe ning paljud noored setod on venestunud. Eesti setude soov on mõistetav, aga Eestile hukutav. Eesti valitsuste saamatuse tõttu ei ole setodele tagatud lihtsustatud pääsemine Venemaale (setod ütlevad, et koju). Kui setud ei tunnetagi Eestit koduna (setud on Eestis eksiilis?), siis see ei ole põhjus Pihva oblasti venelaste uusimpordiga kogu Eesti riik ja rahvas ohtu seada. Ka siinsed setud.