[ pilt: 080X(2).JPG ]
Jõulukingiks on tänavu leib. Seemneleib, jõululeib, köömneleib - igaühele midagi. Leiba on ilus kinkida ja kingiks saada. Head leiba, ma mõtlen, sest see on haruldus. Muiste anti reisile minevale pereliikmele alati leiba kaasa. Mitte ainult nälja kustutamiseks teel, vaid ka talismanina. Arvati, et kodust saadud leivapäts hoiab kogu pere soojust ja energiat ning suudab kaitsta hädade eest teel. Kui keegi küsib leiba, siis tuleb anda, isegi kui viimane tükk alles jääb. Arvatakse, et selline tegu meelitab majja õnne ja küllust. Leivaga on seotud suur hulk uskumusi ja kombeid, siin on mõned paljudelt rahvastelt: Pärast päikeseloojangut ei tohi uut pätsi alustada – tuleb vaesus; Leiva sisse jäetud nuga - õnn lahkub majast; Pooleldi söödud leivatükk laual - õnn lahkub. See, kes selle tüki ära sööb, saab sinu õnne endale; Leivatükk kukkus põrandale – oota külalisi; Hallitanud-näritud leiba ei tohi ära visata - rahu, tervis ja raha lahkuvad majast. Vii loomadele; „Selja“ peale jäetud leib – leib lahkub, nälg ja haigused saabuvad; Leib lõigatud poolega seina suunas – sõbrad ja sugulased pöörduvad sinust ära; Anna palujale leiba kindlasti ka siis kui see on viimane tükk - siis elad headuses ja õitsengus.