Kloostrist lahkudes tiirutab peakohal parv raisakotkaid. Kaeluskotkas ehk siis Euraasia raisakotkas (Gyps fulvus, kaeluskotkas, Griffon Vulture) on Euroopa suurim raisakotkas, suur ja raske röövlind, kelle tiibade siruulatus on kuni 260cm ja kehapikkus 97-104cm. Kreetal leidub teda arvukalt peaaegu kõigis saare mägedes. Nagu nimigi ütleb, toitub ta peamiselt korjustest. Kust küll neid korjuseid nii palju neis napi elustikuga mägedes leidub, kui suurim elukas on kohalik vähearvukas metskits, ei tea. Kas end kivistel kaljudel vigastanud kodukitsi ja lambaid on nii palju? Euroopas elavad raisakotkad suuremal või vähemal hulgal paljudes riikides. Kreekas elab umbes 1000 isendit ja enamus neist elab just Kreetal. Kuigi raisakotkas ei ründa tavaliselt suuremat elusat saaki on teateid, et hispaanias tapavad raisakotkad nõrku, noori või haigeid loomi kui nad ei leia piisavalt raipeid. 2013. aasta mais sõid griffonid ära Püreneedel matkanud ja kaljult surnuks kukkunud 52-aastase naise, enne kui päästetöötajad suutsid tema keha kätte saada. Alles olid vaid vaid tema riided ja mõned luud. Ta oli esimene inimene, kelle sattumine raisakotkaste roaks on dokumenteeritud.
Kloostrist lahkudes tiirutab peakohal parv raisakotkaid. Kaeluskotkas ehk siis Euraasia raisakotkas (Gyps fulvus, kaeluskotkas, Griffon Vulture) on Euroopa suurim raisakotkas, suur ja raske röövlind, kelle tiibade siruulatus on kuni 260cm ja kehapikkus 97-104cm. Kreetal leidub teda arvukalt peaaegu kõigis saare mägedes. Nagu nimigi ütleb, toitub ta peamiselt korjustest. Kust küll neid korjuseid nii palju neis napi elustikuga mägedes leidub, kui suurim elukas on kohalik vähearvukas metskits, ei tea. Kas end kivistel kaljudel vigastanud kodukitsi ja lambaid on nii palju? Euroopas elavad raisakotkad suuremal või vähemal hulgal paljudes riikides. Kreekas elab umbes 1000 isendit ja enamus neist elab just Kreetal. Kuigi raisakotkas ei ründa tavaliselt suuremat elusat saaki on teateid, et hispaanias tapavad raisakotkad nõrku, noori või haigeid loomi kui nad ei leia piisavalt raipeid. 2013. aasta mais sõid griffonid ära Püreneedel matkanud ja kaljult surnuks kukkunud 52-aastase naise, enne kui päästetöötajad suutsid tema keha kätte saada. Alles olid vaid vaid tema riided ja mõned luud. Ta oli esimene inimene, kelle sattumine raisakotkaste roaks on dokumenteeritud.