[ pilt: 001X.JPG ]
Detsember on üks tore kuu. Kõik panevad ühiselt pidu suurest rõõmust, et üks ära tüüdanud aasta saab kohe-kohe otsa ja võib alustada uuega, uute ootuste, uute lootuste ja uute plaanidega, mis enamikul loksuvad kiiresti vanadesse tuntud rööbastesse. Aga, pole hullu, mida tuntum tee, seda vähem on karta varba ära löömist. Ka meie ühingus on täna lõpupidu ja lõpetame vana hea traditsiooniga võtta osa osavate näppudega ja hea fantaasiaga piparkoogimaniakkide tegemistest. Siis viib tee Tallinna Ülikooli jõulukontserdile „Jõulud näevad tulla“ ja muidugi teeme mõned tiirud vaaterattal, et tuledes linna imetleda. Kõik on kena, aga taevases kantseleis on ülemus kusagil palmisaarel ega tea üldse, mis kodus toimb. Vihma aina sajab ja sajab ja sajab ja ilmselt ei näe me peale vihmavee suurt midagi. Olgu, elame, näeme.