[ pilt: 011X.JPG ]
Kaunis vaas Kreeka mütoloogiast. Kuulus laulik Orfeus mängis lüürat nii hästi, et võlus isegi taimi ja loomi. Tema mäng andis argonautide retkel jõudu väsinutele ja rahustas tülitsejaid. Sireenide saarest möödudes mängis Orfeus nii kõvasti, et mehed sireenide peibutavat laulu ei kuulnud ja pääsesid. Kui tema armastatu Euridike suri, läks Orfeus talle allmaailma järele, et ta ellu tagasi tuua. Tema lüürat kuulates unustas Kerberos oma valvuriülesanded, Ixioni ratas jäi seisma, Sisyphos istus oma kivile puhkama, Tantalos unustas oma piinad ja erinnüsed nutsid esimest korda elus. Jumalad halastasid, Euridikel lubati koos Orfeusega maale naasta, kuid üksainus pilk, ja... Õnnetu Orfeus rändas kogu elu ringi, kuni purjus menaadid ta tapsid, tema tükid aga jõkke viskasid. Pea jõudis merre, sealt Lesbose saare juurde, kus lesbid selle maha matsid. Selline oli suure armastuse ja suure ande kurb lõpp. (Marina Kartašova, Peterburg).