[ pilt: 047.JPG ]
Grogori Jelissejev tahtis lossi maha müüda, kuid ainult Eesti riigile. 1934.a. ostsid Eesti tööstusringkonnad sellel tingisel Oru lossikompleksi koos pargiga Jelissejevilt 100 000 krooni eest ära ja kinkisid selle Eesti Vabariigile riigipea suveresidentsiks. Oktoobripöörde järel jäi loss hooldamata, see taastati 1930. aastatel. 1940. aasta juunipöörde järel hakati lossi laastama, osa väärtuslikumast varast (maalid, lauahõbe jms) veeti Venemaale. 1941. aasta 13. augusti õhtupoolikul saabus Oru lossi põletamiseks kohale umbes 50-meheline punaväelaste salk. Kella poole viie ajal süüdati loss ja selle kõrvalhooned. Lossi teenijaskonna puidust elumaja pidi algselt jääma põletamata, kuid peagi käsutati elanikkond majast välja ning elamu süüdati põlema ilma, et keegi oleks saanud midagi välja tuua. Kui osa teenijatest suutiski päästa veidi pesu, käsutati nad majast välja ja vahistati terves koosseisus. Oru park hakkas võsastuma.