[ pilt: 117xXx.JPG ]
Päris meie ujumiskoha lähedal oli suur rändrahn ja sellel kiri „Oskar. Selma“. Nimed nimedeks, aga milleks värsked potililled? Postkontoris oli lahke proua, ta küll ei osanud öelda, mis kivi see on, aga ta helistas ja sai teada sellise südamliku loo: Kohe selle tee alguses, kust me randa läksime, oli vasakul üks talu. Selle peremees ja perenaine surid ühel ajal ning nende tuhk visati selle kivi juures merre. Lapsed märkisid vanemate mälestuseks selle koha ära. Ilus nagu muinasjutt...