[ pilt: 029X.JPG ]
1652. aastast pärit Malta rist on kirikaia vanim hauatähis. Kristluse mõjul muutus oluliselt eestlaste varasem suhtumine surnutesse. Neis hakati üha rohkem nägema pahatahtlike jõudude mängukanne, kes kodukäijatena võivad elavatele ebameeldivusi põhjustada. Koolnu jalataldadele hakati tegema kolmekordset ristimärki ja tema päitsisse asetati pihlakane rist, mis pärast surnu kirstupanemist leidis koha kirstukaanel ning pidi võtma vanapaganalt võimaluse kadunukest põrgusse vedada. Lendav lind moodustab risti. Kui inimene sünnib, siis ta saab kaasa mitmeid tootemeid (olend (loom, lind), keda austati kui sugukonna esivanemat ja kaitsjat. Tootemiks olev loom või lind on sugulane ja iga inimene kannab teda kogu aeg endaga kaasas, sealhulgas hingelindu. Kotkas on viljakuse sümbol, kes toob tiibadel looduse uue kasvu ja tule. Vanasti oli lastetoojaks kotkas, toonekurg oli Toonelasse (allilma) juhtija, seega kui elamise lähedal nähti kurge, siis kardeti, et keegi kutsutakse Toone teele. Põhjakotka müüdi kohaselt tõi kotkas tule, majas tulehoidjaks oli naine.