[ pilt: 031X.JPG ]
Pastoraadihoone. Juuru kirikumõisa mainitakse esimest korda 1732. aastal kui ehitati üles osa pastoraadi peahoonest, mis oli ilmelt Põhjasõjas kannatada saanud. Aga tegelikult oli see olemas juba tunduvalt varem, sest kirik oli Eestimaal esimene ja kõige suurem eesti talupoegade orjastaja. Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud sõjakäikugud. Paavst Innocentius III kinnitas pattude täielikku andestamist Liivimaa ristisõdijaile. Kuni ristirüütlite tulekuni olid Baltimaade talupojad vaba rahvas. Nüüdsest valitsesid siin piiskopid ning kirikutele hakkasid kuuluma nii põlisrahvaste maad kui ka orjastatud talupojad. Edasi tekkisid juba ka ristisõdijate mõisad. Kirikhärrad ehk vagadusest ja ligimesearmastusest jutustavad pastorid olid mõisnikega võrdselt julmad orjapidajad, ei mingit ligimesearmastust!